Valgustumine

Valgustunud meistreid võime nimetada mitmeid, aga asume kohe asja juurde - nad vananevad.

Valgustumine on seisund, kus keha ei ole ülbete mikroobide poolt negatiivselt mõjutatud. Muidu nad suhteliselt karjuvad ja meie karjume kas siis vaimse või füüsilise valu pärast kaasa.

Kui aga korra on puhkus nende protestidest, siis see tunne on lihtsalt imeline - sa saad oma keha võimetest täiesti uue vaate ja kogemuse. Kõik on äkki nii kerge, lihtne, lõbus ja võimas. See tunne jääb meelde.

Ja mitte palun segamini ajada mikroobide poolt teele saadetud õnnehormoonide laviiniga, mis keha ajutiselt väga hästi toimima panevad. Nii-nimetatud armumine on hea näide. Jätkake ise, et kaua see kestab ja kui "ratsionaalne" see tihti on...

Aga mõnel isikul see hea tunne kestab ja kestab ning ta leiab ka tehnikad, kuidas seda harjutustega taas tekitada. Aga see on ikkagi ajutine. Ärge alahinnake mikroobe.

Kui valgustunul oleks kõik selge, ta ei vananeks ja teaks täpselt, kuidas hoida keha püsiva tervenemise suunal. Muud muinasjutud, miks keha ikka peab surema, ei tohiks olla aktsepteeritavad nn valgustunute jälgijate poolt.

Seega - valgustumise sõna kasutavad inimesed on saavutanud mingi väga hea kehalise ja vaimse tasakaalu mõneks ajaks. See on normaalne ja mitte midagi eriskummalist ühe inimese elus. Tavaliselt saabub see tugeva pingutuse tulemusena, kuid mikroobid siiski taastavad endise olukorra. Võib-olla natuke teisel kujul.

Küll aga on põnev see, kui kaugele annab inimese eluiga viia, kui osata ära tunda kahjulike mikroobide signaalid, teha teisiti ja targalt, arendada inimesel olevat nn õppivat immuunsust ära tundma ja kaotama lõhkuvaid mikroobe aina rohkem.

Seega edukat katsetamist! Te keha tänab teid!